Ajad on huvitavad, aga me vajame rohkem otsedemokraatlikku oma rahva võimu.

Vanad hiinlased arvavad, et kui tahetakse kellelegi halba, siis tuleb talle soovida, et ta elaks huvitavatel aegadel. Täna kipuvad asjad liiga põnevaks kätte ära minema. Liberaalvõim on roheliseks pööranud ja rahvale on “huvitavaks” kujundatud nii elektri ja mootorikütuste hinnad.

Ühiskond on jätkuvalt lõhestatud nii sundvaktsineerimise ja ebaseaduslike piirangute tagajärgede kui sõjahüsteeria poolt. Mitte miski ei anna kindlust, et inimeste sõnavabadust ja teisi põhiõiguseid jätkuvalt jalge alla ei tallata.

Kui 9. mail saadeti võõrrahvastikku ohjeldama “dialoogipolitsei”, siis oma rahvas on meelt avaldades pidanud seisma silmitsi automaaturite ja verekoertega. Inimesi on peetud kinni, kuna nad seisavad enda ja ligimeste põhiseaduses sätestatud õiguste eest. Eestlased on väikerahvas, mis niigi on olnud hääbumas ja kui nn põgenikke tulebki igat moodi aidata, siis samamoodi on olulisel kohal Eesti keele, kultuuri ning rahvuse säilimine. Põhiseaduse järgi on see olulisemal kohal kui välismaalaste aitamine. Ajaloo, muinasjuttude ja rahvatarkuste läbiv moraal on selline, et arutu abi teeb lõppeks rohkem kahju nii abistatavale kui abistajale.

Läbimõtlemata kõigiabistamine on lõpuks sama kahjurlik nagu pereisa kes võõrastele kõrtsis välja teeb samas kui oma pere laokil ja näljas ning alla käib.

Vähetähtis pole ka eestlaste osakaalu langus Eesti rahvastikust. Või teiselt poolt: kui sisserändajaid on vähe, siis “sulavad” nad ühiskonda ära. Kui sisserändajaid on palju, siis muudavad nad sihtriigi oma kodumaa sarnaseks. Üpris erineva kultuuri ja maailmanägemusega rahvas võib alalhoidlikud eestlased kõrvale tõrjuda.

Kas me seda tahame, et muutuksime võõraks omaenda kodus?

Sõjahüsteeriaga on valitsus läbi surutud kava odava võõrtõõjõu sissetoomiseks põgenike varjus.

Võib öelda, et eestlased on silmitsi sarnaste rahvusprobleemidega, mis Nõukogude okupatsiooniaja lõpu venestamise aegadel.

Selle üle võib aru pidada, kas Eesti iseseisvust ähvardab ärastajate poolt ära andmine rohkem Brüsseli bürokraatide totaalvõimu alla või “Suur Asendamine”. Mis on ohtlikum, kas Koduvabariigi ärandamine või põlisrahva asendamine? Ohtlikud on kindlasti mõlemad.

Mis aitaks? Üheks Eesti maad ja rahvast kaitsvaks vahendiks on otsedemokraatia. Otsedemokraatia on rahvavõimu ehk demokraatia alusosa, kus inimesed saavad osaleda riigi jaoks oluliste küsimuste aruteludes ja otsustusprotsessis. Olgu see siis presidendi otsevalimiste, rahvahääletuse, rahvaalgatuse või rahvaküsitluse puhul.

Täna on enamus nimetatud võimalustest liberaalse konsensuse poolt takistatud. Natukene on otsedemokraatiat lubatud teha omavalitsuste tasandil. Näiteks on igal omavalitsusel Eestis võimalik kehtestada vastav rahvaküsitluse kord, nagu soovitavad otsese demokraatia spetsialistid ekspertarvamuses valitsusele. Esitatud Pärnu rahvaküsitluse korra järgi 1% meie kodulinna hääleõiguslikest elanikest võib algatada rahvaküsitluse, mille otsust volikogu peab hääletama ning langenud otsusest ei saa taganeda.

Rahvaküsitlust saab teha ka ilma vastava korrata, kuid siis ei ole sellel õiguslikku kaalu.Pärnumaa omavalitsusreformi ajal 2015–2017 tehti rahvaküsitlus valdades, kus valdavalt olid elanikud ühinemise vastu.(pildil) Kuna puudus vastav kord ja õiguslik alus siis rahva arvamust valdade liitmisel lihtsalt ei arvestatud.

Otsedemokraatia kaudu saavad linnakodanikud kujundada vahetult poliitikat ja luua omale paremat elukeskkonna. Rahva suurem osalus aitab vältida rahvaesindajate muutumist kartelliks, ehk rahva võõrandumist võimust. Samuti on lootust, et kui anda linnakodanikele rohkem hääleõigust, siis koos sellega suureneb ka nende poliitiline teadlikkus. Rahvaküsitluste rakendamine kaasab rohkem inimesi kohaliku elu küsimustele vastuseid otsima ja aitab kaasa kohalike poliitiliste eestvedajate järelkasvule.

Pärnu liberaalsed poliitikud hääletasid paraku linnakodanikele sõnaõiguse andmise vastu. Irooniline on see põhjendamata rahvavastasus just sellepärast et liberaalsus tähendas algselt just vabadusi inimestele. Konservatiivid tulevad põhiõiguste taastamise algatusega ilmselt Pärnus uuesti.

Siimo Lopsik

Pärnu linnavolikogu liige

Rahvaküsitluse eelnõu koostaja