Kodulinna noored ja Pärnu tulevik
Peamine noorte Pärnusse jäämise alus on tugev haridus ja kergem oma elukoha saamine.
Pärnu elujõu ja noorte heaks on vaja sisulisi muudatusi ja tegusid. Seni on sadade tuhandete eest meelelahutusele ja noorsootööle jms kasutatud, mida on samuti vaja, kuid kaugemad sihid nõuavad põhjalikumaid lahendusi.
Pärnu on aastatega saanud endale nii positiivseid kui negatiivseid kujundeid, olgu siis suve — või peksupealinna, eesti rahvuse sünni- või iseseisvuse väljakuulutamise linna tiitlid jm. Eeskätt on need atraktiivsed kujundid külastajatele-turistidele.
Meie jaoks on ta armas kodulinn oma roheliste parkide ja keerulistest maailmasündmustest eelmalejääva rahuliku elukohana. Meie eelkäijad on suutnud säilitada noortele rahuliku ja rahvuslikust koduarmastusest tulvil elukoha. Samas selleks et meie noored ka siia jääksid, on vaja veel teha, olgu see siis kõrgkooli tulek ja suuremat sissetulekut võimaldavad õppimisvõimalused, noorte perede toetamine oma kodu rajamisel, ettevõtlusprogrammid noortele või Pärnusse töökohti rajavate ettevõtete toetamine.
Konservatiivsus tähendab oma alg tähenduses säilitamist ja hoidmist. Eelkõige on konservatiiv, armastav ema, kes hoiab oma lapsi. Sellepärast on meie tegevuse juured — lapsed, perekond ja oma kodu. Inimene, kes tunnetab oma isamaad jalgade all, on vastutustundlikum, hoolivam ja teadlikum. Ta seisab ise ja temale toetudes kestab edasi meie iseseisvus. Eesti põhiseadus sätestab oma põhiosas, et meie eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Konservatiivide üheks elu hoidvaks alusideeks on plaan võimaldada noortele lasterikastele peredele krunte kodu rajamiseks. Mõeldud on eeskätt peredele, kelle unistused võivad jääda teostamata, kuna pole piisavalt raha elukrundi ostmiseks. Tavaliselt asendavad nad selle siis millegi muuga — kolivad näiteks Pärnust ära. Oma kodu annab teisalt perekonnale sisu. Maa on see, kuhu rajatakse oma kodu ja kolitakse, kuhu kodu rajada on suurem võimalus. Tihti on püsiva elukoha puudumine ka põhjuseks, miks peredes on vähe lapsi — sest puudub kindlustunne.
Riiklikult või omavalitsuse poolt algatatuna on see kõige mõistlikum, kuna võimaldab tervik-lahendust, mis vähendab kulusid. See võimaldab liita kokku peremajade tüüpprojektid, kommunikatsioonid, ehitusload — dokumendid, keskuslinna lähedus või töökohtade olemasolu rajatavate kruntide piirkonnas. Loomulikult on tingimus, et saadud krunti ei tohi müüa ja peab rajama elamu näiteks lähema 10 aasta jooksul.
Võimalus on alati minna lihtsalt kergema vastupanu teed ja toetada lihtsalt noori lasterikkaid kodu osatmisel sissemaksuga. Kuid oma maa koos kodumajaga liidab, kinnistab ja seob noort inimest rohkem. Noorte perede küla ja suurem pereelamute ehitusprogamm sellet tulenevalt Pärnule kasulikum.
Rahakeskselt, saab viidata Eesti teadlastele, kes on järeldanud, et nt 3-liikmeline pere toob 40 aastaga ühiskonnale sisse ca 3,8 milj eurot. 4-liikmeline ca 5,4 milj. Täpsemalt http://riigitulu.ee. (Postimees, 12.01.2018.a. Raul Eamets, Kristjan Järvan: Koduperenaine või naiskombainer, ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist) Sellepärast peab eeskätt meie Eesti noori peresid hoidma ja abistama, kuna nemad loovad tulevikku.
Praegused kinnisvara arendused linnas on planeeritud peamiselt turistidele väikeste üüri- ja külaliskorterite loomiseks, samas on vaja arendada Pärnut kui hea elukeskkonnaga tootmislinna. Kui tekib oht, et pole piisavalt noorperesid, kes kvalifitseeruks, saab sihtgruppi laiendada ja planeerida sobivaid krunte linnale oluliste spetsialistidele või üldiseks elamuarenduseks.
Linna jaoks on alati parem, kui oma rahvast on rohkem sest siis kasvab ka majandus. Peamine, et ettevõtlikud ja aktiivsed põlispärnakad ei läheks sünnilinnast ära ja looksid oma pere meie rahvuslikus ristilipulinnas.
Siimo Lopsik
Pärnu noortekomisjoni esimees
