Oma armastus või võõras vihkamine
Eesti põlisrahva huvides on, et ametisse saab kogu rahva president, näiteks Henn Põlluaas.
Eesti vabariigi presidendis peab kehastuma kogu rahva tahe — ta peab ühendama rahvast.
Eesti vabariigil on ametlikult presidendiamet alates sellest kui riigi väljavõitlejad — vabadussõjalased — ameti põhiseadusesse kirjutasid, mis rahva poolt 1933. aasta rahvahääletusel ka vastu võeti.
Presidendiametil on Eestis samas kahetine kuulsus, kuna just esimese, ebaseaduslikult presidendiameti haaramisega K.Pätsi poolt, sai alguse demokraatia hävitamine. K.Päts ütles avalikult, et eesti rahvas on haige, kui toetab vabadussõjalasi ja peale tema ei ole kedagi teist riigipea ametisse panna. Mistõttu sai alguse rahva võõrandumine võimust ja salasobingud, mis viisid hiljem Eesti okupeerimiseni ning massimõrvadeni 1940ndatel.
Eesti taasiseseisvudes oli lootus, et taastatakse demokraatlik Eesti, mille president on kogu rahva president. 1992. aasta põhiseadus oli paljuski vabadussõjalaste põhiseadus, milles rahva võimuosa vähendatud. Presidendiametisse sai okupantide salaluure taustaga isik (valiti Riigikogus kokkulepetega), kuigi Eesti rahva valitud president oli Arnold Rüütel. President Meri osava literaadina oli näoga rahva poole, kuid KGB taust ja murdmatu edevus jätsid jälje. Sellest on põhjalikult kirjutanud Virkko Lepassalu raamatus Süümepiinadeta ja E.Laigna oma eluloos.
Alates 2006. aastast on taas Eesti vabariigi riigipeadeks suudetud sokutada need, kes häbenevad, või vihkavad oma rahvast, või käivad oma võõrriigi saatkonnas kurtmas presidendi ametipalga väiksuse üle. Eriti kahetsusväärne juhus on tänane musta hobusena toodud president Kaljulaid, kelle “euroopalike väärtuste” eest seismist ilmestab igakuine rahvusteta Euroopa altkäemaks Brüsselist ja avalik rahvuslaste vihkamine, Eesti iseseisvuse eest seisva käitumise pärast.
Miks Eestis ei saa presidenti valida rahva poolt? Sama, miks ei saa rahvas otsustada, kas abielu peab olema mehe ja naise vahel?
Miks kardetakse rahva arvamust ise valida riigipea, nagu see on Soomes ja Venemaal? Kas seetõttu et nende puhul on tegemist iseseisvate riikidega?
Paratamatult jääb mulje, et Eesti süvariigi ehk eliitametnike hirm oma rahva arvamuse ees on suurem mistahes välise julgeolekuohu puhul? Seda nii rahvahääletuse, nii presidendi otsevalimise kui ka valimisseadustiku osas, kus valitakse nimekirja mitte inimest. Kardetakse vabu valimisi, mistõttu on sisse surutud kontrollimatud ja põhiseadusevastased e-valimised. Põhiseaduse täitmist kontrollib kits kärneriks Eesti kõrgeim ametnik — õiguskantsler Madise, kes ise e-valimiste üks autoreid.
Eesti põlisrahva huvides on, et ametisse saab kogu rahva president, näiteks kandidaat Henn Põlluaas.
Meil on vaja kestma jääda ja taastada põhiseaduslik Eesti iseseisvus mida veab ühendav, maad ja rahvast armastav Riigipea. Tarvis on väärikat eestlast, mitte vabamüürlast. Meil on vaja presidenti kes seisab oma rahva, mitte globalistlike sisalike huvide eest.
Siimo Lopsik
Pärnu linnavolikogu liige
