Presidendivalimistest, reeglitega mängimisest ja isikuandmete vargusest.
Presidendivalimiste reeglitega ja muidu seadustega mängimine on kui isikuandmete vargus andmebaasist
Nii nagu Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja Pärnu Linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik soovib luua kontrollimatut intiimsete isikuandmete baasi ABIS, soovib ta ka jätta ladvikule õiguse määrata presidendiametisse sobivaid isikuid ning rahvas jätkuvalt ei saa oma riigipead valida. (https://parnu.postimees.ee/7301613/andrei-korobeinik-presidendivalimiste-formaat-vajab-remonti)
Põhimääruste ja põhiseaduse muutmisega mängimine peidab endas paraku hulgaliselt ohte. See võib kahtluse alla seada nii riigi usaldusväärsuse, olla julgeolekuohuks, kui ABISe seaduse näol seada ohtu inimeste isikuandmed (https://www.err.ee/1608290760/andmekaitse-hinnangul-peitub-abis-e-eelnous-mitu-ohtu), millisele võimalusele osutab selgelt hiljutine andmevargus (https://www.err.ee/1608290994/kuberrundaja-laadis-alla-ligi-300-000-dokumendifotot). Arukad ja selged muudatused on vajalikud, kuid neid tuleb teha läbimõeldult — üheksa korda mõõtes ja üks kord lõigates.
Olümpiamängude tuules saab tuua näiteid spordist, millega selgitada eelmise presidendivalimiste sisu. Riigikogu liige kirjutab et Kersti Kaljulaidi võit meenutab kiiruisutaja saavutust taliolümpialt, kus kuldmedali saanu kõik vastased kukkusid enne finišisse jõudmist.
Kahjuks ei sobitu antud uisutaja näide konteksti, kuna uiskude tarvitamine ei ole seotud poliitikute juhtimisvastutusega. Olukord, kus kandidaat Kersti Kaljulaid toodi musta hobuse moodi mängu, ajal kui teised kandidaadid olid juba kõrvale heidetud, ei ole sarnane uisuvõistlustega. Antud juhul sobiks metafooriks paremini näide võistlusest, kus kõik võistlejad kukuvad ja finišis kuulutatakse võitjaks juhuslik mööduja, kes meeldib korraldajale.
Nõus saab olla Riigikogu liikme seisukohaga, et tänase presidendiameti täitja maailmapilt on mustvalge. Milles on kohta ainult kahele seisukohale, millest üks on vale. Kersti Kaljulaid on rahva lõhestaja! Tema jaoks on “õiged” inimesed progressiusulise rahvusteta Euroopa toetajad ja rahvuslased on tema jaoks “vale” element, kelle “käitumist” võib rahulikult vihata.
Jätkuvalt paneb imestama, miks kardetakse rahva arvamust, miks peetakse presidendi otsevalimist ohuks, kuid samas mängitakse erinevate rahva mandaatita valimisskeemidega? Kuidas on see risk, kui vaba rahvas saab oma käe peal valida riigipea?
Konservatiive süüdistatakse meelevaldselt äärmusluses, kuna nad soovivad taastada rahva õiguse valida president. Kas Eesti rahvas on Andrei Korobeiniku sarnaste meelest äärmuslik ja radikaalne? Tuletame meelde, et veel 5 aastat tagasi oli ka Keskerakond presidendi otsevalimise poolt, mis aga heideti kõrvale sotsialistidega võimuliitu astudes. Ajaloost võib õppida, et kes külvab tuult, see lõikab tormi ja reetmine ning tuulelipu moodi põhimõtetega mängimine jätab rahva toetusest ilma.
Riigikogu liige kirjutab et K.Päts valiti presidendiks otsevalimistega rahva poolt ja võrdleb teda Valgevene diktaatori Lukašenkaga. Olgu ajalootundidest meelde tuletatud, et K.Pätsi ei valinud presidendiks rahvas, vaid ta haaras ameti ebademokraatlikult sõjalise riigipöörde abil. Tema „valimised” olid sama vabad nagu valimised Nõukogude Liidus, kus oli üks kandidaat ja kohustus hääletada.
Presidendi otsevalimiste eelistest, määramise asemel on põhjalikult kirjutanud ajaloodoktor Jaak Valge.
Tolm, mida keerutatakse üles nii kohalikus volikogus erinevate töökorra ja põhimääruse muudatustega kui arutelud presidendivalimiste üle viitavad kohalike omavalitsuste valimiste lähenemisele ja koledale tahtmisele saada otsustajate sekka. Arukad muudatused on teretulnud, kuid seda tuleb teha läbimõeldult, pidevalt arvamusi muutmata.
Asjakohaseid muudatusettepanekuid tasub arutada, kui ettepanekute tegijad ise oleks siirad ja mitte varasemates otsustes kahepalgelised. Sarnaselt suve alguses Riigikogus arutatud ABIS-e(Biomeetrilise isikutuvastuse andmekogu) seaduseelnõu üle, mille juures Pärnu liberaalide esindajad Andrei Korobeinik ja Toomas Kivimägi olid haavatava isikuandmete andmebaasi jõulised läbisurujad, millega seadsid ohtu rahva turvalisuse ning eraelu. Ainsad, kes riskidele tähelepanu juhtisid olid konservatiivid. Täna, kus on avastatud suure hulga meie rahva isikuandmete vargus kuritegelike või terroristlike jõudude poolt, näitab et mängud Eesti riigipea valimiste ja rahva isikuandmete käitlemise teemal võivad olla põnevad kuid seavad ohtu Eesti rahva omandi ja riigi kestmise. Lisaks kõigele, kurjad keeled sahistavad, et antud Keskerakonna juhtfiguur oli üks osalisi ka jaanuaris iseseisvusmeelse Eesti valitsuse kukutamises.
Inimesed kes ühes küsimuses muudavad oma seisukohti ja eksivad siis kuidas uskuda, et järgmises küsimuses ollakse ilmeksimatu? Sellisel puhul on kaks võimalust, kas inimesed on ebaausad või puuduvad teadmised keerulistes küsimustes. Eriti halb on kui nad on ebaausad. Kui inimene ei tee vahet põhiväärtustel, ei tee vahet heal ja halval ning on olnud sõnamurdlik, kuidas siis tema soovitusi usaldada ja tõsiseks pidada?
Riigi ja rahvaga ei naljatata. Üheksa korda tuleb mõõta ja üks kord lõigata, arvab vanarahvas.
Eesti saaks olla taas vaba kui Keskerakonna ladvikus oleks rohkem järjekindlust ja usaldusväärsust oma otsustes.
Presidendi otsevalimine on meie iseseisvuse märk. Presidendi peab valima rahvas, mitte vastupidi.
Siimo Lopsik
Pärnu EKRE fraktsiooni aseesimees
