Pärnu konservatiivide haridusprogramm ja kasvatusteadustest laiemalt

Siimo Lopsik (Pärnu linna haridus-ja kultuurikomisjoni liige)

Haridus ja kultuur on Eesti põhiseaduse hoidmise peamised sambad. Kultuur kui inimkonna loov tegevuse ja oskuste kogum mis on kujunenud läbi aja ja haridus kui kultuuri edasikandmine kõige pikaajalisemat tulemust andva õppekasvatustöö. Kui muruniitja näeb oma töö tulemust kohe, siis õpetaja heal juhul paarikümne aasta pärast.

Meie haridusproramm pole niivõrd palju muuta vaid säilitade eelkõige seda mis oma ja hea. Moodne Euroliiduprogrammidega ettekirjutatav haridus keskendub eeskättprojektipõhisusele ja tehniliste edusammude kasutamisele. Paraku “mõõdutundetult digipädevusi” loosungite taustal võib väheneda õpilaste nutikus.

Me küsime mida lapse hing ihkab, milline on tema ainulaadsus ja andelaad, mida ta õpib ja milliseks inimeseks kujuneb. Mis panuse annab ta oma sünnilinnale, oma rahvusele ja riigile.

Mida planeerime Pärnu haridusstrateegias muuta — täna on puudu väärtuskasvatusest kui ka töökasvatusest. Moodsates Euronõukogude hariduse sõnavarast on kadunud sõnad nagu “isiksus”, “aated”, “ideaalid”, “eetika”, “kasvatussuhe”, “rahvuslikkus” jne. Meie, konservatiivid, toome need väärikuse alused kasvatusteadusesse tagasi.

Liberaalne ja vasakpoolne agenda on justkui vastu võtnud otsused, et kasvatusprobleemid on otsa lõppenud. Ent kasvatuse tähenduse kaotamine dehumaniseerib ka hariduse.

Kasvatusest vaatavad vastu inimkonna paremad ideaalid, eelkõige vabadus, pilt täiuslikust ideaalide inimesest, tõest, ilust ja headusest. On tõsiasi, et üheski hariduslikus uurimuses pole soovitud esiplaanile tõsta vooruste vastandpoolusi, nagu ahnus, kiuslikkus, kurjus, inetus, valelikkus, reetlikkus, aga ometi see juhtub meie ümber.

Rahvuslikust ja põhiväärtustele tuginevast kasvatusest saab alguse peremehetunne ja emalik oma hoidmine.