Pärnus peab olema üks valimisringkond ja rohkem otsedemokaatiat (30.03.2021)
Vastusena Siim Suursilla 26. veebruaril Pärnu Postimehes avaldatud arvamusloole „Müts sügavalt silmadel“.
Haldusreformist on möödunud ligikaudu kolm ja pool aastat ning selle vilju nopime tänaseni. Vastu üldsuse tahet kinniste uste taga läbisurutud haldusreform (elanikud hääletasid liitumise vastu), sai Pärnust Eesti suurim omavalitsus — Pärnu on pindalalt suurem kui Ameerika Ühendriikide suurlinn New York ja pea sama suur kui Saksamaa pealinn Berliin. Nõndanimetatud reformiga suurenes ääremaastumine, loomulikud piirid linna ja maa vahel muutusid ähmaseks ning vähenes rahva voli oma murede lahendamisel kaasa rääkida.
Audru valla (Siim Suursilla) ja Paikuse valla (Kuno Erkmanni) eestvedamisel sõlmiti lohakalt koostatud, õiguslike vastuoludega Suur Pärnu ühinemisleping, mis kannab need vastuolud tänasesse päeva. Näiteks vastuolud lepingu kehtivuse osas üldsätetes ja lõpupunktides ning muu sarnane. Rääkimata tõsiasjast et lepingu täpsest järgimisest loobusid koostajad juba alguses, jättes loomata piirkondliku arenguga tegeleva abilinnapea ametikoha.
Vastuolulise lepingu sõlmimisel oleks võinud arvestada rahva tahtega ja kanda hoolt, et säiliksid toimivad omavalitsused. Samuti oleks võinud enne allkirjastamist teha ühinemislepingule korrektse õigusanalüüsi. Paistab, et mitmete asjaosaliste saadud suured preemiad ja tähtsate ametikohtade himu varjutas tarkuse ning rahva huvid.
Vähemalt oskajaid lepingukirjutajaid, oleks võinud ju kaasata. Nagu tõdes vanarahvas, tuleb asjaosalistel enda keedetud supp ise ära süüa.
Seetõttu ongi arusaamatu, miks haldusreformi varasemad läbisurujad on täna pahased? Peale erinevate korruptsioonimaitseliste sobingutega vahelejäämist opositsiooni sattununa võideldakse iseenda tegematajätmiste ja varasemate algatustega. Nagu vallatu poiss, kes koerustükiga hakkama sai ja seejärel teiste peale näpuga näitab.
Üllatav on ka peale enda poolt vastu rahva tahet sõlmitud lepingut “abielulahutusega” hoiatamine. Seda enam, et tegemist on loosungites traditsioone austava erakonna esindajaga. Kui ise surutakse liitu, mis hiljem mingil põhjusel enam ei meeldi, tuleb tehtu eest siiski ise vastutada. Nii nagu täna umbusaldab endine abilinnapea Suursild linnavõimu kaasuses, mis sai alguse tema enda ametiajal. Seega umbusaldab tagantjärgi ka iseennast. Tegemist on palaganiga “tule eile meile”. Inimesed võiks ometigi mehe moodi käituda.
Varsti saab meie suuromavalitsus, Pärnu linn, nelja aastaseks, mis ulatub Kastna Kilgimetsast Põlendmaa raiesmikeni. See on tänane reaalsus. Kui üks tee on valitud, siis tuleb seda ka käia ja seetõttu on loomulik ühtne valimiskord. Pole mõtet segast liitumist teha veelgi segasemaks omakasu ajendil valimisringkondade piiride muutmisega. Kui on liidetud üks omavalitsus, peab loogiliselt olema on ka üks ringkond.
Üks valimisringkond on tänases olukorras selge, lihtne ja läbipaistev lahendus.
Võib nõustuda Pärnu linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku algatusega tuua linna rohkem otsedemokraatiat, mille kohaselt osavallakogud võiks moodustada linnavolikokku mitte pääsenud kandidaatidest. Osavallakogudele võiks kohaliku eelarve üle otsustamisel anda senisest suurema sõnaõiguse. Nagu seda on tehtud Pärnu omavalitsuses andes peale rahvuslikku pööret asumi- ja külaseltsidele suurema ümarlaua õiguse.
Siimo Lopsik
