RMK tallab Tammiste matkarajal lageraiega jalge alla nii loomade, lindude kui inimeste õigused
10.augustil 2021 toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) plaanidest kohalikke teavitav kõnekoosolek Tammiste matkaraja lageraiete küsimuses. Kogukonna muredega RMK esialgu suurt ei arvestanud. Ainsaks lootuseks jääb, et lageraiest päästavad armsa metsaraja kotkapesad.
Õbluke tütarlaps teatas, et tema on Vändra metsaülem Aliis Kevvai ja vastab küsimustele õpitu ning oma arusaamiste pealt. Paraku oli teadmiste hulgast välja jäänud puude vanuse umbkaudne määramine silma järgi ja raiekeelu piirid veekogude ääres.
Kohal olnud Tori valla esindajad eesotsas vallavanem Lauri Luuriga kinnitasid, et vallal puudub reaalne võimekus RMK raieplaanidesse sekkuda. Samas leidis Luur oma kogemusele toetudes, et lageraie on metsade taastumiseks kõige parem, sest harvendusraie puhul taastub mets kehvemini ja et nõndanimetatud “rohevõrgustiku alad” jäävad kehtima ka lageda maa kohal. Viidatud kõige parem — see tähendab lagedaks raiutud — metsa taastumine võtab aega viiskümmend kuni seitsekümmend aastat. Keskkonnaministeeriumi info põhjal, kahjuks Isamaa erakonda kuuluv vallavanem ei olnud kas teadlik või pole tal soovi probleemi süveneda. Omavalitsuse käes on näiteks hoovad läbi valla üldplaneeringu RMK raieplaane muuta.
Kas siis teadmatusest või sihilikult jäeti ettekandjate poolt tähelepanuta parkmetsa matkaraja tähtsus Pärnu linnaelanikele, kes otseselt Tori vallas ei ela, kuid kes on valdavalt matkaraja kasutajad. Lisaks võib välja tuua mõju, mida matkaraja sisuline likvideerimine teeb kooliõpilaste õuesõppe võimalustele, sest matkarada on populaarne külastuspaik Pärnu ja Tori valla haridusasutustele.
Ettekandest koorus välja, et raiuma tuleb RMK järgmisel poolaastal igal juhul, küsimus on ainult selles, kas harvendatakse männimetsa kolmekümne või viiekümne protsendi ulatuses. RMK poolt esiteldud ettepanekute valik piirnes sisulisel ainult lahendustega, mis saab raiesmikest hiljem, täpsemalt millist “liigirikkust” sinna istutamiseks tahetakse.
Üritusest jäi lisaks mulje, et elanikud olid kutsutud ainult kuulama, mida RMK asjast arvab. Kohalike ettepanekute kohta öeldi, et võib arvata midagi küll, aga nemad kogukonna ettepanekutega arvestama ei pea. Seadus väidetavalt kohustab RMK-d metsa “majandama” ja seda vajadusel lageraietegagi.
Ametnike ja valla esindajate kuulajatele jäi hinge arusaamatus, milleks Tammiste matkarada üldse on vaja “majandada”. RMK ettekannetes kasutatud terminid olid George Orwelli “1984” parimas laadis uuskeel. Näiteks lageraiet nimetatakse (noore) metsa toitetingimuste parandamiseks, elurikkuse suurendamiseks, hooldamiseks ja valguse toomiseks metsa. Retooriliselt võib siis öelda, et lageraie on valguse toomine ja RMK esindajad valguse toojad… Tõeline au kohaletulnutele?
Kohalikud väitsid, et vähemalt 10. aasta jooksul pole RMK poolt matkaraja metsa keegi “hooldamas” käinud, kuid nüüd on seda tabanud “täiuslik” majandamine. Suurepärast kaksisoimluse (https://et.wikipedia.org/wiki/Topeltm%C3%B5tlemine) võimekust demonstreerisid RMK selgitused, et ilma ulatusliku raieta ei ole võimalik Tammiste metsikut männiparki säilitada, kuna seda võivad rünnata üraskid ja tagajärjeks tekib sinna võsa ja sarapuud. RMK metsaülema noor kaaslane arvas, küll isiklikus plaanis, et vana metsa lagedaks raiumine aitab päästa metsaelanike elusid.
Küsimuseks jääb, kuidas vanal ajal inimese vähemad vennad üldse metsas hakkama said ja me kõik siiamaani elus oleme? Kas ilma RMK-ta ei ole elu Eestis võimalik?
RMK esindajad ilmutasid eelkõige huvi Tammiste matkaraja ümbruses oleva vana metsa suhtes, kuna see on põhiliselt raiujale kasumlik. RMK kasum oli mullu 82,5 milj € ja dividende maksti 66 milj € eest.
Tavapäraselt selgus, et kui elanikel on soov kodulähedast loodust kaitsta, tuleb leida sealt looma- ja taimeliigi esindajaid, kes on piisavalt haruldased. Huvitav, kas kunagi hakatakse arvestama ka inimeste elupaikasid ja heaolu ning seda kaitsealade loomisel arvesse võtma?
Elanike sõnul elab Tammiste metsas mitmeid kaitsealuseid linde, nagu näiteks merikotkas. Siiski ei tekitanud see RMK esindajate seas suuri emotsioone ja soovitati ornitoloogiaalase murega pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole. Nemad ise vastavat seiret ei tee.
Mõttest haaras kinni kohalik Tammiste-Veskimetsa külaselts, kes lubas vastavat ettepanekut koostama asuda. Lisaks on kavas hakata koguma allkirju, millega on võimalik ehk lageraie üldse ära jätta. Kutsun kõiki Pärnumaa elanikke kes Tammiste metsarada oluliseks peavad, tegema RMK-le ettepanekuid raietööde ära jätmiseks. Ettepanekud saata vändra metsaülemale e-aadressile vandra@rmk.ee.
Kogukonna esindajad tegid ettepaneku, et Tammiste matkaraja parkmetsa raieplaanid tuleb edasi lükata, kuna Keskkonnaministeeriumi poolne avalduse menetlemine ja vastused võivad võtta aega kuni aasta. Merikotkad või sarnased erilisemad linnud on tõenäoliselt ainus jõud, mis aitavad Tammiste metsa matkarada senisel kujul säilitada ja hoida.
Siimo Lopsik
Pärnu linnavolikogu liige
